Film: Est – Ouest (1999)<\/p>\n
Kes on v\u00e4hegi viitsinud mu blogis olevaid filmisoovitusi lugeda, on kursis minu suure d\u00fcstoopiaarmastusega. Kindlasti eelistan t\u00fchermaad, kus hunt hunti murrab, aga v\u00e4ga s\u00fcmpaatsed on ka sellised anti-utoopiad mida me n\u00e4eme Kurt Wimmeri Equilibriumis<\/em><\/a> v\u00f5i Michael Radfordi filmis 1984<\/a>.\u00a0<\/em><\/p>\n Miks ma r\u00e4\u00e4gin d\u00fcstoopiatest, kui tegu on poliitilise thrilleriga? Sest, et ma sain seda filmi vaadates justkui valgustuse. Ma olen veetnud aega vaadates filme, kus on mingisugune ulmeline riigikord, mis represseerib k\u00f5iki inimesi, kes otsustavad s\u00fcsteemis natukenegi kahelda. Siis v\u00f5tan ma ette filmi Est – Ouest ja vahin seda karp lahti ja \u00fctlen iseendale: “M\u00e4rt, see on ju t\u00e4ielik d\u00fcstoopia!” Ma pole kunagi m\u00f5elnud, et N\u00f5ukogude Venemaa oli ideaalne anti-utoopia n\u00e4ide. Iga nurga peal oli keegi, kes j\u00e4lgis inimeste ustavust kommunismile. Kui sa juhtusid vihahoos karjuma “Persse, kommunism!” v\u00f5eti sind kinni, l\u00e4hedastele \u00f6eldi, et sinu n\u00e4ol on tegemist riigivastasega ja siis sa kadusid \u00e4ra. Kui tahan d\u00fcstoopiat n\u00e4ha, pean P\u00f5hja-Koreasse minema.<\/p>\n