Ei ole mitte midagi lihtsamat, kui asju pimesi kritiseerida. Keegi rikas ostab endale kalli raha eest Hummeri ja koheselt hakkab keegi kriiskama, et tegu on tohutu raha raiskamisega ja selle raha oleks pidanud pigem kuskile annetama. Loomulikult ei saa inimene aru, et raha peabki ringlema, sest et nõnda majandus töötabki. Ja loomulikult tuleb arvestada, et kui seda inimest peaks tabama lotovõit, siis ei anneta ta ise mitte sentigi. Selle asemel sõidab ta ise Hummeriga. Inimesed on sellised.

Meie president oli avalikul üritusel oma uue naisega. Kaks kommentaari parafraseeritud kujul: Eks ta üritab endale reklaami teha, valimised ju tulemas ; Eks järgmine kord valime endale usaldusväärsema presidendi.
Täielik kretinismiparaad. Toomas H. Ilves ei saa uuesti kandideerida, kuna ta on juba teisel ametiajal ning MEIE ei vali mitte sittagi. Eestis ei ole presidendi otsevalimist. Tere tulemast Eesti Vabariiki, idioot.

Ilge probleem on praegu eesti kultuur. Eriti madala laubaga inimesed karjuvad oma arvutimonitori suunas, et pagulased ohustavad meie kultuuri. Riik peaks raha suunama meie kultuuri säilitamisele. Ja siis kui viis kirjanikku hakkavad riigilt “kirjanikupalka” saama, et edendada kultuuri, ütleb seesama juhmakas, et miks raha niimoodi raisatakse ja millega nad selle ära on teeninud.

Minge perse.

Ma saan aru, et nii mõnigi inimene tahaks saada palka iga korra eest, kui ta suvalise artikli alla “kuradi lillakari hävitab meie rahvusriigi” kirjutab. Probleem on muidugi selles, et selline seinale kusemine ei arenda kultuuri. Mitte midagi ei arenda. Võibolla õpib kiiremini trükkima, aga samas – usun, et keskmine kommenteerija pigem copy/paste’ib. Tundub talle kuidagi omane.

Ükskõik kuhu mingi  asutus/inimene raha paneb, teab mingi anonüümne maailmaparandaja, kuhu see raha oleks pidanud tegelikult minema. Kooseluseaduse asemel peaks riik tegema oluliste asjadega. Justnagu heteroseksistlik mentaliteet ei oleks oluline probleem. Siis koondutakse Varro Vooglaiu selja taha ja tegeletakse kooseluseadusega. Vastutegevus on ka tegelemine. Kui palju on SAPTK vastutegevusele raha kulutanud? Kuidas see kulutus õigustatud on? Oleks võinud äkki selle asemel kuidagi kultuuri arendada? Anda välja mingi stipendium?

Lihtne on loll olla.

Kui inimene ei taha, et tema maksude eest tehakse asju, mis talle ei meeldi, siis peaks ta maksude maksmise lõpetama. Loomulikult on see võimatu, sest et makse on vaja, et riik toimiks. Ja see pole kodaniku asi, kuhu riik raha paneb. Ei ole. Müüt, et kõrgeima võimu kandja on rahvas, hakkab ära tüütama. Meil on riigikogu ja valitsus. VALITSUS. Meie valime esindajad ja anname neile mandaadi. Aga poliitik on oma mandaadis vaba. Ta võib taganeda lubadustest, ta võib muuta oma seisukohti ja ta võib oma peaga mõelda. Mingi põhiharidusega Delfi-veteran ei dikteeri Martin Helme mandaati (Kuigi see tundub nii).

Hiljuti vihastas üks artikkel välja iga vegani Eesti Vabariigis. Ma pole enne Eestis sellist raevukat salatiloopimist näinud. (Vabandan, aga ma väga tahtsin seda piltlikku väljendit kasutada) Ja loomulikult oli selles tohutus sõjas kohal ka Eesti oma SJW (SocialJusticeWarrior-Sotsiaalse Õigluse Sõdalane) kommuun. “Kui sa oled vegan, siis sa ei saa piisavalt vitamiine!” Mis see sinu asi on, tolgus? Las ta sööb oma taimi. “Liha on tervisele kahjulik!” Mis see sinu asi on, tolgus? Las ta järab oma konti. Niikaua, kuni keegi ei ürita maailma kardinaalselt muuta on kõik okei. Seisukoht, et lihakombinaadid tuleks kinni panna, on ka päris lollakas. Tõsi, loomad jääks elama, aga mis saab kombinaadi töötajatest?  Nad jäävad ju oma tööst ilma. Ja mis nende loomadega üldse edasi teha? Kuhu me need tuhat lehma paneme? Aga täpselt samamoodi on lollakas sundida veganeid liha sööma (Nojah, lapsele rinnapiima mitte andmine on muidugi tipptasemel kretinism).

Aga…
Lihtne on kritiseerida.
Lihtne on olla lollakas.
Raske on olla eestlane.